
Basale dengwane bebhidlizelwa imizi
Ingaphezulu kuka-2 800 imijondolo kanye nezindlu zezitini ezingu-800 ezidilizwe i-Agriculture Research Council, ikhala ngokuthi izakhamuzi zinqabile ukuphuma.
Imindeni ithi ayikaze ixwayiswe, abanye baphoqeleka ukuthi bashiye ifenisha, amawindi nokunye okubalulekile ngesikhathi ogandaganda bebhodloza.
Izinkulungwane zabantu baseBongweni ngasesikhumulweni sezindiza iKing Phalo e-East London bezibukele zimangele ngesikhathi ogandaganda beshaya phansi imizi yabo kuleli sonto.
Abasebenzi baphinde bafika ngoLwesithathu bezoqhubeka nokubhidliza imijondolo nezindlu zezitini.
Ukubhidlizwa kwezindlu kuyingxenye yomyalelo wenkantolo otholwe yi-Agricultural Research Council (ARC), abangabanikazi balo mhlaba.
I-ARC ithi ixwayise izakhamizi ukuthi zihambe ungakafiki umhlaka-26 kuNhlolanja ka-2025, kodwa abantu abaningi bathi abakaze bathole isaziso.
“Ngihlale lapha nomkhaya wami kusukela ngo-1987. Akekho owasexwayisa,” kusho omunye wesifazane ocele ukungadalulwa.
Imindeni yanikezwa amahora ambalwa ukuba isuse ifenisha nezinto zokwakha. Abanye bakwazile ukulondoloza iminyango ye-aluminium, kodwa abaningi kwadingeka bashiye amafasitela amasha kanye nezinye izinto.
I-ARC ihlela ukudiliza imijondolo engaphezu kuka-2,800 kanye nezindlu zezitini okungenani ezingu-800.
Umhlaba wake wawusetshenziselwa ukutshala amawolintshi kanye ne-hemp ngeminyaka yawo-1950, kodwa wama ungasetshenziswa iminyaka engaphezu kwengu-30.
Enkantolo, i-ARC yaphikisa ngokuthi umhlaba useyingxenye yemisebenzi yayo yocwaningo futhi kufanele uvikelwe.
NgoNhlangulana, i-ARC yatshela izakhamuzi ukuthi ziyeke ukwakha endaweni futhi yathola incwadi yenkantolo ngoLwezi. Yakwenza ukudiliza ngosizo lwama-red ants.
Ezinye izakhamuzi ziyavuma ukuthi ziyalazi icala lasenkantolo kodwa zithi azikaze zitshelwe ngokuqondile ukuthi zihambe.
Ummeli uZolani Madukuda, omele izakhamizi, uthe uthole incwadi yenkantolo yokuthi kumiswe ukudilizwa kwezindlu, kodwa noma kunjalo uSheriff waqhubeka.
“I-ARC iyazi ukuthi udaba lusenkantolo,” esho.
IBuffalo City Metro iziqhelelanisile nalo msebenzi.
Okhulumela umasipala uBongani Fuzile uthe ukudilizwa kwezindlu bekungagunyaziwe umasipala, azikho izinhlelo zokuthutha abantu.
“I-BCM ayinazo izivumelwano ezivumela abantu ukuthi bahlale noma bakhe kulowo mhlaba,” usho kanje.
Amaphoyisa akhona ukuvimbela udlame.
Scrolla.Africa



